Alati on kollektiivis keegi, kes levitab kõlakaid. Kui peaks olema juhus, et pole, siis alati on keegi, kes saab asjadest omamoodi aru ja räägib enda arusaama edasi ning sealt pall veerema läheb ikkagi. Vahel juhtub ka seda, et keegi kuuleb valesti või loeb emailist välja midagi, mida seal kirjas pole. Suhtlusel loeb toon, kehakeel, enda tuju ja veel miljon pisidetaili.
Aga kui nüüd satud silmitsi sellise olukorraga, et kuuled enda kohta kõlakat. Nt seda, et sa oled lahkumisavalduse lauale pannud, kuigi tegelikult pole. Mida ette võtta? Kusjuures ma olen olnud sellises situatsioonis. Mida ma tegin? Hakkasin detektiivi mängima, tahtsin teada saada kes alustas levitamist ja kui selle teada sain, siis uurisin miks, kust andmed pärinevad. Ja kõige lõpuks ütlesin neile, kes seda juba kuulnud olid, et tegelikult asjalood nii pole. Seejärel unustasin enda jaoks teema, kuid levitaja teo jätsin meelde ja hoian tast eemale.
Kõlakaid on n-ö toredaid ja mitte nii toredaid. Kiuslike kõlakatega toimetuleks proovi järgmist:
1) tee kindlaks, kes see kõlakate tekitaja, levitaja on ja väldi temaga suhtlemist
2) suhtle normaalsete kolleegidega
3) teiste kohta kõlakaid rääkivale töökaaslasele ütle, et sind kõlakad ei huvita ja sa neid (tegelikult) kuulda ei taha
4) kui kõlakad käivad su pihta, siis ole tähelepanelik räägitu osas ja lükka levitaja fakte teiste kuuldes või kirjalikult ümber.
5) räägi oma juhile kiusamisest.
Juhina on kõlakate tekitajat üsna lihtne paika panna. Kui vestlusest ei õpi, saab ebaväärika käitumise eest käskkirja/hoiatuse anda ja suu kinni panna. Suurtes korporatsioonides (nagu mu töökohas) on olemas ka ombudsman, kellele saab ametliku kiusamise teate saata ning sellistesse situatsioonidesse suhtutakse väga tõsiselt. Ainuke asi on see, et juhtideni tihtipeale kõlakad ei jõua, kui keegi ette ei kanna…