Brené Brown’i sessioonide külastamine Nordic Business Forumil 2024 oli minu jaoks kõige oodatum kogemus. Ootasin neid sessioone juba pikalt, kuna Brené töö haavatavuse, juhtimise ja empaatia teemadel on mind alati kõnetanud. Mul vedas, et sain osaleda kahes tema sessioonis, millest üks oli VIP Q&A, kus ta oli publikule väga lähedal ja isiklik. See intiimne õhkkond muutis tema sõnumi veelgi mõjusamaks ja sai teda näha inimese tasemel. Mul oli suur rõõm temaga isiklikult suhelda ja mul õnnestus ka tema allkiri oma raamatusse saada – see oli tõeline unistuse täitumine.

Nõuanne naisjuhilt naisjuhile

VIP Q&A sessioonil jagas Brené Brown sõnumit naisjuhtidele: “Ole sina ise, ole kohal ja ole ehtne.” Need sõnad ei puudutanud ainult traditsioonilist juhtimist, vaid olid üleskutseks loobuda maskidest, mida me vahel kanname, et vastata ootustele. Brené julgustas meid vastu panema soovile muutuda kellekski teiseks, rõhutades, et tõeline juhtimine tuleneb autentsusest.

Tema rõhuasetus haavatavusele puudutas mind sügavalt. Brené jaoks ei ole haavatavus nõrkuse märk, vaid juhtimise oluline osa. See tähendab ausust, terviklikkust ja valmidust näidata end täielikult, isegi ebakindlates olukordades. Maailmas, kus uute oskuste omandamine on ellujäämise tingimus, tundus see üleskutse haavatavust omaks võtta eriti ajakohane ja vajalik.

Haavatavus ärijuhtimises

Üks põhilisi sõnumeid Brené sessioonidest oli see, et “julgust ei ole ilma haavatavuseta.” See mõiste seab kahtluse alla levinud arusaama, et haavatavus on nõrkus. Brené selgitas, et haavatavus on emotsioon, mida me kogeme ebakindluse, riski ja emotsionaalse avatushetkedel. Need on just need hetked, mis juhte kõige rohkem proovile panevad. Tänapäeva keerulises ärikeskkonnas, kus otsused tehakse sageli vananenud andmete põhjal, tunnevad paljud juhid end haavatavana. Kuid Brené rõhutas, et haavatavus on see, mis võimaldab juhtidel olukorra kõrgusele tõusta.

Väljakutsetega silmitsi seistes reageerivad juhid sageli kahel viisil. Mõned panevad selga oma “käitumisrüü” – perfektsionism, mikromanageerimine ja muud enesekaitsetaktikad. Teised aga otsustavad oma haavatavust näidata, lubades endal ebaõnnestuda ja sellest õppida. Just see valmidus võtta riske ja ebaõnnestuda määrabki, mis on julge juhtimine.

Neli julge juhtimise võtmeoskust

Brené on veetnud üle kahe aastakümne uurides haavatavust, julgust ja empaatiat ning tema töö on muutnud meie arusaama juhtimisest. Oma sessioonides tõi ta välja neli võtmeoskust, mis moodustavad julge juhtimise aluse:

  1. Väärtused: mitte ainult loosungid seinal, vaid väärtused, mis väljenduvad igapäevases käitumises.
  2. Haavatavus: teadmine, kes sa oled ebakindluse hetkel, ja võime jääda emotsionaalselt tasakaalukaks.
  3. Usaldus: usaldus iseenda, oma meeskonna ja teiste vastu – ning teadmine, kuidas usaldust taastada, kui see on kadunud.
  4. Vastupidavus: võime ebaõnnestumisest taastuda ja need õppetunnid oma meeskonna ja organisatsiooni kultuuri sisse viia.

Need oskused on Brené sõnul tänapäeval olulisemad kui kunagi varem, eriti maailmas, mis taastub pandeemiast, hübriidtööst ja geopoliitilisest ebastabiilsusest. Mulle meeldis tema aus ülestunnistus, et ta oli mures, kas tema teooriad püsivad tänapäeva keerulises maailmas, kuid pärast nende testimist kinnitas ta, et need oskused on juhtimises asendamatud.

Haavatavus – valesti mõistetud tugevus

Üks peamisi õppetunde Brené töödest on see, et haavatavus on valesti mõistetud tugevus. Ta selgitas, et haavatavus ei tähenda iga läbielatud trauma jagamist, vaid võimet seista julgelt silmitsi ebakindluse, riski ja emotsionaalse avanemisega. Juhid, kes väldivad haavatavust mikromanageerimisega, võivad küll riske vältida, kuid nad jäävad ilma kasvamise ja ühenduse loomisvõimalustest.

Tema intervjuud erinevate valdkondade juhtidega, sealhulgas sõjaväelaste ja NFL-i sportlastega, näitasid, et “julgust ei ole ilma haavatavuseta.” Ärimaailmas, kus olud võivad muutuda hetkega, määratleb tõelist haavatavust valmidus anda endast kõik, hoolimata tulemuse ebakindlusest.

Haavatavus on öelda “Armastan sind” esimesena, sest miks oodata? Haavatavus on julgeda saata sms kellelegi, kes sulle meeldib ja seda öelda, kartmata vastust. Haavatavus on võime säilitada terviklikkus. Haavatavus on ausus. Elu on lühike, milleks üle mõelda?

Q&A sessioonil rääkis ta veel lisakas, et kui üks päev nüüd keegi otsustab, et olen haavatav juht ja paiskab kõik esmaspäeval tööl välja, siis need asjad ikka ei käi. Tuleb samm-sammult läheneda ja leida ka piirid, kust maalt on liiga palju.

Tuleviku juhid: õppijad vs teadjad

Brené uusim töö keskendub sellele, millised juhid tulevikus läbi löövad, eriti milliseid oskusi ja omadusi nad vajavad edu saavutamiseks. Ta rõhutas, et tulevik kuulub õppijatele, mitte teadjatele. Juhid, kes on avatud küsimustele, valmis tunnistama, et nad ei tea kõike, ja suutelised omaks võtma ebakindlust, on need, kes edukalt hakkama saavad.

Üks tema mõtteid oli see, et inimesed, kes ei suuda ebakindlust taluda, langevad sageli ohvrirolli hirmu tõttu, et nad kaotavad oma asjakohasuse. See hirm avaldub väiklases käitumises ja muutuste vastuseisus, mis paradoksaalselt viib nende asjakohasuse kaotuseni, mida nad kardavad. Seega, mida kardad, seda saad.

Upskilling, reskilling – see kõik on juba kohal ja sellest ei pääse, ka juhid peavad end arendama. Selleks, et massiivne oskuste täiendamine leiaks aset sujuvalt, on vaja õiget mõtteviisi. Paraku see tähendab, et kui ei ole, tuleb tekitada “Võitja mindset”. Seejärel on vaja tööriistakasti, mida vastavalt olukorrale kasutusele võtta, samuti süsteemi, kuidas tööriistu kasutada ja viimaks oskusi endid.

Coaching on oluline ja see on tulevikus veel olulisem, lihtsalt manageerimine kaob. Seega need, kelle organisatsioonides ei ole juba coachimise kultuuri, peavad teemaga kiirelt tegelema hakkama. Eriti juhtidel on raske, sest nad ei saa juhirolliks trenni teha, vaid peavad kohe hakkama tulemuslikult tööle.

Ta jagas ka huvitavat lähenemist, kuidas ta hoiab kätt pulsil oma töötajatel. Koosolekul on kahesõnaline check-in ja kui keegi toob midagi negatiivset, siis privaatselt pärast küsib üle ja süveneb. Näiteks küsib 1:1 ajal – kuidas saan toeks olla. Kui check-ini ei tee, seega ei hooli ja ei huvita. Samuti ta ütles, et neil on selline kultuur, et mis teema juht toob endaga koosolekule kaasa, sellest räägitakse, mida ei tooda, sellest siis mitte.

Q&A sessioonil ta rääkis ka pikemalt endast, et kuidas ta juhina oli alguses väga must-valge ja jättis nö laibad enda järel, mida HR pidi ära klaarima. Aga coachimisega on ta palju paremaks saanud ning enne keerulisi vestlusi praegugi on tal enne coachiga sessioon, et asjad läbi mängida ja lihvida enda sõnumit ja kommunikatsiooni.

Samuti oli põnev ta seisukoht, et pere ja töökultuuris on täielik EI. Ehk siis tööl oleme tööl, kodus on pere. Kuidas sa pere vallandad? Ei vallandagi ju, seega juhid – ärge öelge, et töökaaslased, eriti alluvad on te pere. Olen täiesti nõus.

Inimeseks olemine AI-ajastul

Kuna tehisintellekt (AI) muudab tööstusi, jagas Brené mõtteid sellest, kuidas see töökeskkonda mõjutab. Kuigi paljud kardavad, et AI muudab inimeste töökohad üleliigseks, juhtis Brené tähelepanu sellele, et on asju, mis jäävad alati unikaalselt inimlikuks. Siiski, nagu ta rõhutas, on unikaalselt inimeseks olemine sageli keeruline. See nõuab kõrget eneseteadlikkuse taset ja kognitsiooni võimet – oskust reflekteerida, miks me käitume teatud viisil. Need on oskused, mis on sügavalt seotud haavatavusega.

Brené sõnul õnnestuvad juhid, kes on eneseteadlikud ja kognitiivsed. Ja nagu ta kogu oma sessioonides rõhutas, ei ole võimalik eneseteadlikkust arendada ilma haavatavuseta.

Q&A sessioonil ta suhteliselt alguses ütles, et kui me teda filmime, siis üles seda panna ei võta. Tal on tiim, kes selle laseb eemaldada. Ta peab kaitsma oma brändi ja võitleb vale AI videode vastu. Tal on ebameeldivaid kogemusi ja nüüd kaitseb end juba teadlikult ja ennetab probleeme. Selline uus lähenemine AI ajastul, kuidas olla tuntud inimene, mida kõike on vaja teada.

Pehme rind, tugev selg, metsik süda

Kokkuvõtteks jagas Brené ühte oma lemmik-budistlikku ütlust: “Soft front, strong back, wilde heart – pehme rind, tugev selg, metsik süda.” See on üleskutse juhtida kaastunde (pehme rind), terviklikkuse (tugev selg) ja julgusega (metsik süda). See on meeldetuletus, et juhtimine on küll karm, kuid ka sügavalt inimlik.

Tema lõppsõnum oli lootus, et me, juhid, investeerime iseendasse ja oma inimestesse. Ta kutsus meid üles “oskusi omandama”, oma mõtteviise proovile panema ja keskenduma sellele, mis teeb meid inimlikuks. Päeva lõpuks on meie võime armastada, uuendada, naerda ja olla lahke see, mis teeb meist tõeliselt suurepärased juhid.

Brené sessioonid oli meeldetuletus, et ehtsalt kohal olemine, isegi ebakindlate hetkede ajal, on see, mis teeb juhist suure juhi.

Skill up, challenge mindset!