Osalesin kahel Sheena sessioonil, kõigepealt rääkis ta valikute haldamisest ja seejärel innovatsioonist. Kõigepealt esimesest sessioonist :)

Valikute ja innovatsiooni keerukatesse sügavustesse sukeldunud Sheena Iyengar meenutas meile, kuidas hallata valikuid ja suurendada müüki valikute vähendamise kaudu.

Iga päev teeme 35 000 valikut, mis hõlmab endas valimast toitu, rõivaid, otsuseid tööl või e-kirjadega tegelemist. Kultuuril pole siin tähtsust, igal pool on samad lood. Mida vähem valikuid sul on, seda rohkem otsuseid sa teed. Rohkem valikuid tähendab vähem otsustamist – aju toimib sääraselt, täitsa naljaks. Aga miks meil on nii palju valikuid? Sest me tahame olla unikaalsed ja eristuda.

Kuidas siis hallata valikuid? Siin tuleb appi 4 C meetod:

  1. Vähenda valikute hulka!  Siin kehtib 80/20 põhimõte. Näiteks 80% müügist tuleb 20% pakkumistest, seepärast kas on mõtet pakkuda 4000 erinevat toodet, kui 20% neist ehk 200 teeb lõviosa müügist. Jah, informatsiooni esitlemine on oluline, aga pigem tasuks tasakaalustada valikuvõimalusi. Walmart ja ka Amazon on viimasel ajal vähendanud erinevaid valikuid just seetõttu. Sheena rääkis testist, mille nad viisid kauplsuses läbi testi, kus ühel päeval oli valida 24 moosi ja teisel päeval 6 moosi vahel. Teisel päeval tehti 10 korda rohkem ostuotsuseid, kui esimesel päeval. Maagiline valikute arv on 7 +/- 2
  2. Muuda valikud konkreetsemaks – kasuta numbreid, graafikuid, tee asjad visuaalseks, et oleks paremini valikutest võimalik aru saada.
  3. Kategooriseeri, et lihtsustada valikute elimineerimist. Meie aju suudab hallata rohkem kategooriaid kui valikuid ja kategooriad peaksid olema mõtestatud. Näiteks kui ajakirjad on suvaliselt pandud letti või kui nad on ära jaotatud kategooriatesse, siis inimestel on lihtsam teha valikuid, kui valivad ajakirjad enda hobide järgi. Sel juhul nad valivad vaid 10 aianduse ajakirja vahel ja suure tõenäosusega ostavad 1 ajakirja, kui et seal on 100 ajakirja ning nad peaks kõik läbi vaatama, et leida enda aianduse 1 ajakiri.
  4. Valikute süstematiseerimine keerukuse osas. Parem on alustada vähesest valikute hulgast ja liikuda suure valiku poole – inimesed jätkavad valimist ja kogevad suuremat rahulolu. Suurest valiku hulgast väiksema poole liikudes väsivad inimesed valikutest (võivad katkestada üldse) ja rahulolu on väiksem. Sa õpid valima, kui sul tekib visioon midagi luua.

Tänapäeval aitab meid valikutes orienteeruda AI. Vanemad inimesed on head valikute sünteesimisel, kuid neil võib tekkida “freeze”, kui valikuid on liiga palju, nad enam ei orieteeru ja annavad alla.

Valiku tegijad soovivad tunda end valimisprotsessi käigus pädevatena. Nad tahavad olla kindlad, et nende valik on õige. Valide tuleb leida tasakaal, mida soovitakse. Vahel on vaja midagi erilist, vahel igavat, vahel midagi vahepealselt. Selles pole midagi halba, kui valime tavalisi asju ja teeme valikuid, mida teised on teinud, alati ei pea  eristuma.

Hoolimata sellest, kas tegemist on inimese või loomaga, uuringud näitavad, et partnerite valikute arvu suurenedes on vähem tõenäoline üldse valikut teha. Seega nõuanne üksikutele: mida vähem valikut, seda parem tegelikult on :D

Liigse valiku tagajärjed:

  1. Edasilükkamine
  2. Alamoptimaalsed valikud
  3. Allapoole jääv tulemus ja rahulolu

….

Ja nüüd innovatsioonist. 

Kust tulevad suured ideed? Innovatsioon pole midagi uut, see on olemasoleva parandamine. “Valimine on leiutamine.”

Kuidas siis leiutada? Võta probleem ette, lammuta see tükkideks ja vali välja kasulikud ideed ning kombineeri need uudsete ideedega, et tekiks lahendus. Seega innovatsioon on teadus, kuidas mõelda, probleemi lahendada. Selle protsessi toimimiseks peame varustama oma aju asjakohase teabega ja kasutama raamistikku, mis võimaldab näha, kuidas kõik tükid omavahel seostuvad. Kui näed, et protsess katkeb, sest miski komponent on ebastabiilne, siis keskenduge sellele, kuni saate lahenduse õigesti kokku pandud.

Kas Henry Ford lõi midagi uut, kui tõi välja massitootmisega auto? Ei, ta tegi selle odavamaks, kättesaadavamaks ning automatiseeris protsessi.

Kui palju pidi Dyson kombineerima ja testima, et kokku panna tolmuimeja, mis nüüd miljonites kodudes pereliikmeid aitab? Tuhandeid kordi!

Mis ühendab suuri leiutajaid? Püsivus, mitte alla andmine ja enda ideedesse uskumine. Vahel tõesti piisab, kui 1 korraga midagi õnnestub luua, aga tihtipeale tuleb korduvalt testida ja proovida, kuniks tuleb kombinatsioon, kus kõik osad omavahel klapivad