Eesti noorte ootused tööandjale ja nende muutumine aastatel 2010-2017

Noorte definitsioon on siinkohal kõrgkoolide tudengid või kutsekoolide õpilased vanuses ca 20-24. Uuringuid on tehtud 2010.a alates ja viimane tehti 2017.

Mulle väga meeldis antud ettekanne, sest see purustab mitu müüti noorte osas, millega mina olen kokku puutunud. Müüt on minu poolt, tegelikkuse info Kersti Vannase ettekandest

Müüt 1: noored on laisad, ei viitsi tööl käia.

Tegelikkus: kooli kõrvalt on tööga kokkupuude 96% noortest 2017.a, 70% oli erialane kogemus. Täistöökohaga töötavad 64% noortest.

Tuleviku osas on noortel selge trend see, et üha rohkem soovivad nad olla ettevõtjad, st teeb siin ja seal natuke, kirjutab projekte, teeb koostööd. Kui aastal 2010 oli see 11%, siis 2017 juba 22% vastanutest nägi enda tulevikku ettevõtjana.

Müüt 2: noortele on ainult palk oluline.

Tegelikkus: Palk on jah kõige tähtsam (95% vastanutest), aga paindlik tööaeg oli samuti väga oluline (94%) ja lisapuhkuse võimalus (84%). Seega noortele on väga oluline paindlikkus ja võimalus oma aega juhtida.

Samuti on uuringutest välja tulnud, et võrdne ja aus kohtlemine on kõige tähtsam töökohal. Teiseks jäi huvitav ja arendav töö, seejärel hea sisekliima, kompetentsed juhid, head suhted töökaaslastega ja ülemusega, kindel ja stabiilne töökohta. Samuti on oluline noortele ettevõtte ja ta enda väärtuste, tõekspidamiste sobivus.

Müüt 3: noored tahavad koos noortega töötada

Tegelikkus: küsitlusest selgus, et suur noorte osakaal ei olnud neile oluline, vaid 10% vastanutest olid seda ära märkinud.

Müüt 4: kõik noored tahavad välismaale tööle minna

96% noortest soovivad töötada Eestis, 75% tahaks ehk võib-olla välismaale minna.

Väga tore oli kuulda, et noortel on värbamisekogemusega meeldivad kogemused (81% väga hea ja 1% oli vaid negatiivne kogemus). Kõige tähtsam värbamisprotsessis oli nende jaoks:

  • meeldiv intervjuu
  • kerge kandideerida
  • piisavalt infot töö kohta
  • kiire protsess
  • tagasiside saatmine pärast kandideerimist
  • kõnekas töökuulutus

Lisaks panin kõrva taha mitmeid mõtteid, mida tulevikus silmas pidada, kui vaja värbamist  läbi viia. Näiteks oli heaks meeldetuletuseks ettevõtte oma karjäärileht, kus töötajad räägivad oma tööst ja kogemusest antud ettevõttes. Sõnad ei tohiks olla suhu pandud, vaid inimeselt endalt tulema. Sel lehel peaks olema ka koht, kuhu saab oma CV üles laadida tuleviku jaoks, et vaba positsiooni tekkides oleks CV juba olemas ja võiks ühendust võtta. Samuti võiks seal olla vabad töökohad või tulevikus tekkivate ametikohtade info. Ühesõnaga see leht võiks olla nö müügikanal, kus promotakse ettevõtte tugevusi ja tekitaks huvi, et sinna tahaks kohe homme päev tööle minna (üritused, inimesed, töö ise, panustamine, jne).

Teine peamine mõte on sotsiaalmeedia tähtsus. Uuringus küsiti  ka tuntud ettevõte kohta, et saada teada nende tuntust noorte seas. Ja oli vastuseid, et ma ei tea sellest ettevõttest midagi, kuna pole sotsiaalmeedias silma hakanud. LinkedIn, Facebook, Instagram, Twitter, blogid – ettevõtte nähtavus sotsiaalmeedias omab üha rohkem tähelepanu. Varsti võib-olla ongi nii, et kui sind pole sotsiaalmeedias, pole sind olemaski. Tõusev trend on see, et kandideerimine võtab aega üha vähem võrreldes varajasemaga. Kunagi kirjutati CV-d käsitsi ja saadeti postiga, siis tänapäeval klikid nuppudele ja ongi juba saadetud.