Millennialite põlvkonna ootused ja kõiki põlvkondi kaasav juhtimiskultuur

Baby-boomer 1946-1964, X generatsioon 1965-1979, millennialid 1980-1994, Y generatsioon 1995-2012.

Vanem põlvkond tahab noortest teha enda kloone, aga see ei tööta.

Baby-boomereid on praegu firmades enamuses, 2025 on millennialeid enamus ja boomereid vähemuses. Seega tuleb kohaneda nende stiiliga ja nö pärandus kindlustada, et teadmised ikka edasi kestaks ja jääks firma sisse.

Tagasiside andmine on millennialitele oluline, aga positiivses võtmes, sest nad tahavad õppida, olla paremad inimesed ja targemad, end arendada. Millennialid tahavad töötada, et elada, mitte vastupidi. Sotsialiseerumine, lõbutsemine, tööl õnnelik olemine on neile oluline. Nad ei taha olla nagu nende vanemad – olid kogu aeg tööl, stressis, väsinud. Kui millennialid on tööl õnnetud, siis õige pea lahkuvad.

Mis on millennialite probleem? Kui nad eksivad, siis vanemad tahavad aidata, teevad asju eest ära ja on liiga aktiivsed. Kooliõpetajad kardavad vanemaid, sest nood jooksevad igat asja ise lahendama ja on loonud süsteemi, et lapsed pole kunagi süüdi, mistõttu ei lasta neil ka võtta vastutust ja areneda.

Tehnoloogia. Vanemate põlvkondade jaoks oli palju keelatud, nt ei tohtinud grammofoni, raadiot näppida, isegi mitte puudutada. Kui midagi oli katki, siis seepärast, et laps seda puudutas. Tänapäeval on asjad vastupidi – vanemad küsivad lapselt, kuidas tehnoloogia probleemi lahendada. Kui nt TV kanal ära kaob, siis helistavad tütrele/pojale ja küsivad abi. Sotsiaalmeedia või muusika alla laadimine on vanematele raske. Seega on toimunud rollide vahetus – lapsed õpetavad täiskasvanuid ja see on midagi uut ühiskonnas.

Õppimine. Vanemad pidid kõik pähe õppima. Kui sul oli hea mälu, jõudsid kaugele. Tänapäevaks on haridussüsteem ka muutunud, nüüd julgustatakse lapsi mõtlema, mitte järgi kordama. Tuleb küsida küsimusi. Millennialid on väga valmis panustama, jagama oma teadmisi. Töökohal on nad väga valmis ütlema ja kaasa mõtlema, aga firmad jällegi pole selleks valmis.

Koostöö. Millennialite vanemad kasvasid üles konkureerivas maailmas. Firmas oli pigem vaikus, igaüks keskendus oma osale. Näiteks: kui ei teinud oma tööd, ei saanud boonust. Millennialitele on aga koostöö ja panustamine väga tähtis. Wikipedia on hea näide – igaüks lisab oma tarkuse ja koos tehakse midagi SUURT. Tulemus on äge, sest paljud panustavad ja teevad KOOSTÖÖD.

KUIDAS MILLENNIALITEGA HAKKAMA SAADA

  1. Tuleb leida eesmärk, mis neid kõnetab, sest nad tahavad olla superstaarid ja päästa maailma, muuta praegust käitumist.
  2. Tuleb muutuda digitaalseks, kasuta tehnoloogiat – wifi, wiki, äpid, programmid, jne.
  3. Loo õppimisvõimalused, paku erinevaid kogemusi erinevatest valdkondadest, sest nad soovivad end arendada. Nt üks päev nad mediteerivad, teine päev ronivad mägedes, kuu pärast lähevad palvereisile, see kõik annab neile mingi kogemuse.
  4. Kasuks tuleb emotsionaalne intelligentsus
  5. Muuda tööülesanded mänguliseks, loo lõbusam õhkkond, mis kõnetab noori, nt võistlemine, punktide kogumine, põnevad tähistamised, kostüümipeod.
  6. Leader-coach juhtimine on neile väga vajalik enda arendamiseks (eriti top talendi puhul). Ka mentorlus mitmel tasandil on õppimise jaoks väga oluline.
  7. Paku paindlikku tööaega – millennialitel tööaeg ja eraelu ei ole väga selgelt piiritletud ja nad ei soovigi seda, vaid hoopiski soovivad võimalust oma elu kujundada jooksvalt nii nagu neile sobib. Näiteks soovivad nad töötada kodus mõni päev nädalas või nihutada tööpäeva algust tunni või paari osas. Neil on vaja teada, et on võimalus midagi muuta, kui vaja, et nad pole karbis ja kammitsetud.
  8. Hinda võrdset kohtlemist ja mitmekesisust, toeta meritokraatiat. Kui nad tunnevad diskrimineerimist soo või vanuse vms järgi, siis nad lahkuvad.
  9. Leading by example ehk näita eeskuju. Halbade ülemuste all nad vastu ei pea, neile on oluline, et sõnad ja teod kattuks
  10. Keskendu koostööle, et kõik saaksid panustada suure eesmärgi nimel.

Mida annab leader-coach millennialile?

  • Aitab üles leida tugevused ja neile keskenduda
  • Positiivne tagasiside innustab, tähelepanu jagamine ja kiitmine, edu tähistamine. Kas või plaksuta iga kord, kui ta midagi saavutab.
  • Aitab unistusi täide viia, plaani koostada, eesmärke saavutada nõustamise teel

Ana rääkis ka Googlist, et mingi aeg anti töötajatele 20% tööajast vaba aega, et nad saaks tegeleda, millega soovivad, nt arendavad end või töötavad mõne programmi kallal, mis neid kõnetab. Tulemus oli see, et inimesed töötasid mitte 80:20, vaid 120, sest kartsid kasutada seda vaba aega, et äkki lastakse lahti, KPI-d olid sügaval sees ning aju ei harjunud mõttega.

Lisainfot leiab siit.