1. septembril osalesin HR Expol ning sain kuulata inspireerivaid esinejaid, kes avasid inimeste juhtimise, organisatsioonikultuuri ja personalitöö tuleviku teemasid. Panen siia kokkuvõtte peamistest mõtetest, mis minus kõige enam kõlama jäid.

Aigar Vaigu: juhtimine kui illusioonide loomine

Aigar Vaigu tõi esile, et inimeste juhtimine on oma olemuselt sageli illusioonide loomine. Just keskkond, detailid ja sümbolid loovad kogemuse – sarnaselt restoranis, kus ka lõhn ja pisiasjad määravad.

Veel üks oluline tähelepanek oli mõõtmise kohta: kui hakkame inimesi mõõtma, kohandavad nad oma käitumist vastavalt sellele, mida “vajalikuks” peetakse. Inimesed on targad ja optimeerivad end vastavalt ootustele.

Marika Raiski: eksimustest õppimise kultuur

Marika Raiski rääkis, kuidas kujundada organisatsioonikultuuri, kus eksimine on lubatud ja isegi vajalik. Kui inimesed ei karda vigu, on nad valmis proovima uusi lahendusi ning katsetama.

Hea näide tuli kvartalieesmärkide analüüsidest: kui keegi ei toonud välja ühtegi ebaõnnestumist, tekkis hoopis sotsiaalne surve – kas see tähendab, et uusi asju ei proovitud? Tegelikult on vigade aus välja toomine õppimise ja innovatsiooni alus. Kui räägime ebaõnnestumistest, siis kasvame ja liigume edasi.

Mats Päeske: meeskonnatöö dünaamika

Mats Päeske rõhutas, et tiimis tuleb leida ja lahendada nõrgad lülid. Kui konflikt jääb lahendamata, võib see hakata seestpoolt meeskonda õõnestama. Inimene, kes ei sea tiimi huvi enda omast kõrgemale, ei saa olla pühendunud tiimiliige.

Tema praktilised soovitused tiimide toetamiseks:

  1. Kuula ja peegelda tagasi.

  2. Pane paika ühine eesmärk, mis ühendab.

Mõttemöll: õnnelikud inimesed on produktiivsemad

Konverentsil kõlas ka meeldetuletus: õnnelikud inimesed on produktiivsemad. Juht ei pea tegema oma inimesi õnnelikuks, kuid ta saab luua keskkonna ja pakkuda tööriistu, mis toetavad heaolu, mõtestatust ja eesmärgipärast tegutsemist.

Oluline on märgata, kui keegi on rahulolematu, ja tegeleda probleemidega. Kui töötaja peab minema oma murega HR-i juurde, on juht juba oma rollis ebaõnnestunud.

Samuti jäi kõlama, et keskmise tasandi juhid on sageli alahinnatud, kuigi just nemad on need, kes juhivad igapäevast inimeste ja tulemuste juhtimist.

Brändisaadikud ja usaldus

Fontesest Kadri Sooberg-Aettik tõi välja, et brändisaadikud võivad olla väärtuslikumad kui suur turunduseelarve. Töötajad, kes usuvad oma organisatsiooni ja jagavad seda ka väljapoole, on ettevõtte kõige autentsemad turundajad. Uuringud näitavad, et ettevõtteid usaldatakse sageli rohkem kui valitsust.

Mõttemöll HR trendidest: tulevik on paindlik ja arenduskeskne

 Mõned peamised tähelepanekud:

  • Tehisintellekt ja oskustööliste kriis: efektiivsust tuleb tõsta, töökohti võib olla vähem, aga tasu peab olema parem.

  • Töösuhte lühenemine: kui varem peeti 3 aastat töösuhet lühikeseks, siis nüüd liiguvad inimesed kiiremini edasi – 5–7 eri karjääri elu jooksul ei ole enam erand.

  • Arenguvõimalused: töötajad tahavad õppida ja kasvada, mistõttu peab koolitus ja sisseelamine olema kiire ja efektiivne.

  • HR kui strateegiline partner: HR ei ole enam tugifunktsioon, vaid peab olema juhtkonna laua taga võrdväärne partner, kes toob äri ja inimeste vajadused kokku.

  • Vaimse tervise olulisus: eriti kodukontori töötajaid ei tohi unustada.

  • Kommunikatsioon ja juhtimiskvaliteet: juhte tuleb koolitada, sest head otsused sünnivad koostöös ja avatult selgitades.

HR Expo 2025 andis kinnitust, et personalitöö ja juhtimise roll muutub järjest sisulisemaks ning strateegilisemaks. Edu võti on aus kultuur, mis lubab eksida, pidev arenguvõimaluste pakkumine ja tihe koostöö juhtide ning HR vahel.

Kõlama jäi, et tööelu ei otsi enam turvalisust, vaid pigem paindlikkust ja arengut. Just need organisatsioonid, kes oskavad luua õppimist toetava keskkonna ja väärtustada oma inimesi, on tuleviku võitjad.